Õppematerjal kursusele IFI7041.DT

Objektid - kõiki valimisse kuuluvaid indiviide või üksusi, kelle/mille käest või kohta andmeid kogutakse (Osula, 2014).

​

Üldkogum ehk populatsioon on kõigi uurijat huvitavate objektide hulk (Niglas). Näiteks võib olla uurija huviobjektiks kõik Eestis elavad 17-aastased noored.

​

Valim on üldkogumi osa, mille alusel soovitakse teha järeldusi kogu üldkogumi kohta (Niglas). Näiteks igast Eesti linnast valiti välja teatud hulk 17-aastat noori.

​

Muutujad - objekte iseloomustavad omadused, näiteks kaal, vanus, hind (Osula, 2014).

​

Tunnus  on näitaja, mida mõõdetakse ja mis võib erinevatel elementidel olla erineva väärtusega (Sauga, 2017).  Iga objekti jaoks saadakse ainult üks vastus ehk üks ühik infot (Osula, 2014). Tunnused jaotuvad nimi-, järjestus- ja intervalltunnusteks.

​

Väärtused - andmete kogumise käigus iga objekti kohta kõigi meid huvitavate tunnuste lõikes vastused (Niglas; Osula, 2014). Näiteks, tunnuse „värv“ võimalikud väärtused võivad olla „kollane“, „sinine“, „must“ jne.

​

 

Andmete analüüsi kontekstis on oluline teha vahet nelja erineva tunnuse tüübi vahel:

 

Nimitunnus ehk nominaaltunnus on mittearvuline tunnus, mille väärtused moodustavad kategooriad, kuid need kategooriad ei ole järjestatavad (Osula. 2014), näiteks rahvus, kutseala, elamiskoht.  

​

Nimitunnuse alla kuulub ka binaarne tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust, näiteks sugu (mees/naine) (Kaart, 2013). 

​

Järjestustunnus ehk ordinaaltunnus on mittearvuline tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada. Näiteks küsimusele antud hinnangvastused (meeldib, olen ükskõikne, ei meeldi) (Tõnso, 2011).

​

Intervalltunnus on arvuline tunnus, kus arvulised väärtused on järjestatavad ning nende väärtuste vahemikud on võrdsed, näiteks vanus, sissetulek (Osula, Tuuling, 2014). 

​

​

Mõõtmistasemetele vastavad mõõteskaalad, mida on kolme tüüpi (Sauga, 2017):

 

Nimiskaalat ehk nominaalskaalat (ingl nominal scale) kasutatakse objektide eristamiseks. Näiteks rahvus, huvid, tegevusalad (Sauga, 2017).

​

Järjestusskaala (ingl ordinal scale) korral saab väärtusi reastada kasvavas või kahanevas järjestuses, kuid intervallid skaalajaotiste vahel pole määratud. Näiteks haridustasemed on algharidus, põhiharidus, keskharidus (Sauga, 2017).

​

Intervallskaalal (ingl interval scale) on skaalajaotiste intervallid ühepikkused. Intervallskaalas on näiteks inimese vanus, sissetulek, töötajate arv (Sauga, 2017).

​