Sagedustabel
Sagedustabelid (ingl. Frequency tables) esitavad iga väärtuse esinemissagedust antud kogumis. Sagedustabeleid saab koostada nimiskaalas, järjestusskaalas ja intervallskaalas mõõdetud tunnuste korral. Intervallskaala puhul on sagedustabel ülevaatlik siis, kui erinevaid väärtusi ei ole väga palju (Sauga, 2017). Kui intervallskaalas mõõdetud tunnusel on palju erinevaid väärtusi, siis ei ole kasulik neid kõiki sagedustabelis üles lugeda, sest et tabel muutub ebaülevaatlikuks ja seega tuleb väärtuseid grupeerida (Osula, 2012). Sagedustabeleid kasutatakse, et näidata, kuidas erinevad andmegrupid valimis jaotuvad.
Sagedustabeli loomine
Sagedustabeli loomiseks on vaja valida “Analyze” -> “Descriptive Statistics” -> “Frequencies” (Joonis 1).
Joonis 1. Sagedustabeli loomine
Pildil on märgistatud viis numbrit:
1. Variable(s): Tunnus(ed), mis tekitavad sagedusi väljundiks. Mitu tunnust sellesse kasti teisaldades luuakse mitu sagedustabelit korraga.
2. Statistics: avatakse aken, mis sisaldab mitmesuguseid kirjeldava statistika näitajaid, näiteks mood, mediaan, standardhälve.
3. Charts: avatakse aken koos diagrammidega, mis sisaldab erinevaid graafilisi võimalusi.
4. Format: avatakse aken, mis sisaldab valikuid tabeli väljundi sorteerimiseks ja korraldamiseks. Siin määratakse loodava tabeli järjestatavuse (Order by).
”Ascending values” - andmed esitatakse tähestikulises järjekorras. Kui tunnus on kodeeritud, siis järjestatakse väärtused koodide kasvavas järjekorras.
”Descending values” - andmed esitatakse vastupidiselt tähestikulisele järjekorrale. Kui tunnus on kodeeritud, siis järjestatakse väärtused koodide kahanevas järjekorras.
”Ascending counts” - tulemused järjestatakse sageduste kasvavas järjekorras .
”Descending counts” - tulemused järjestatakse sageduste kahanevas järjekorras.
5. Display frequency tables: kui see kastike on märgitud, siis koostatakse lisaks ülevaatlikule tabelile, kus on toodud vastajate arv ja puuduvad väärtused, ka sagedustabel.
Näide
Sagedustabeli loomiseks valis autor näitena küsimuse “Kuivõrd olid Teie õpingute aegne töö ja õpitav eriala seotud?” failist „vilistlusuuring.sav” (Joonis 2). Tabelis toodud kategooriad on sisuliselt tähenduslikus järjekorras, siis ei järjestata tabeli read sageduste järgi (Osula, 2012). Esitatud tabelis joonisel 2 viimane tulp kustutakse ära, kuna kirjeldava statistika õppeaines seda infot ei käsitleta.
Joonis 2. Sagedustabeli näide
Toimetamata sagedustabelis:
• Veerg „Frequency” näitab tunnuse väärtuste esinemissagedused.
• Veerg „Percent” näitab tunnuse väärtuste esinemissagedused protsendilises osakaalus koos puuduvate väärtusega.
• Veerg „Valid Percent” kuvatakse väärtuste suhtelised sagedused vastanute hulgas.
• Veerg „Cumulative Percent” näitab kõigi eelnevate klasside „Valid Percent” sageduste summa kuni käesoleva klassini (Sauga, 2014). Kirjeldavas statistikas selline tulp ei vaadelda.
Ülesanded:
Kõikide ülesannete puhul toimetage sagedustabelit ja tõlkige esitatud tekst eesti keelde.
1. Koostage sagedustabel, valides tunnus „kus” mis vastab küsimusele “Kus Te töötate?” failist “vilistlasuuring.sav” ja järjestage tulemused sageduste (Counts) järgi. Kui te soovite muuta tabeli vaadet, siis klõpsake 2 korda tabeli peal, tehke paremklõps ja valige rippmenüüst „TabelLooks”. Millises asutuses töötab kõige rohkem vastajaid? Tehtud sagedustabel näeb välja järgmiselt (Joonis 3).
Joonis 3. Näide tehtud sagedustabelist ülesandes 1
2. Võtke fail “kiljeldav_statistika.sav” ja koostage sagedustabel tunnusele “õppevorm”, esitades tulemused sageduste kahanevas järjekorras. Millist õppevormi oli vastanute seas kõige rohkem ja kui paljud valisid selle õppevormi? Tulemused tulbas „Percent” tähendavad protsendilist väärtust. Esitage see tulp protsendilisel kujul. Selleks, klõpsake kaks korda tabeli peal, märgistage vajalikud lahtrid, tehke hiirega paremklõps märgistatud alal ja valige rippmenüüst „Cell Properties” -> "Format Value", ning “Format” aknas valige protsent. Samal vahelehel „Format Value” ümardage protsendid täisarvuks, ehk „Decimals” lahtrisse pange „0”(null). Lõpptulemus sagedustabeli kohta on esitatud allpool (Joonis 4).
Joonis 4. Näide tehtud sagedustabelist ülesandes 2
3. Enne sagedustabeli loomist tunnusele “vanus” failist „vilistlasuuring.sav” grupeerige vanus viieks kategooriaks. Esialgsel tunnusel „vanus” on palju erinevaid väärtusi, seega sagedustabel andmete kokkuvõtmiseks ei sobi ja andmed on vaja koondada väiksematesse gruppidesse. Grupeerige tunnuse väärtused ja moodustage intervallid. Valige „Transform” -> „Visual Binning” ja tõmmake „Variables to Bin” lahtrisse vastav tunnus „vanus” ning vajutage nupule „Continue” (Joonis 5).
Joonis 5. "Visual Binning" vaheleht
Sisestage väljale „Binned Variable” uue tunnuse nimi, autor pani uueks nimeks „vanus_2”. Vajutage all paremal asuvale nupule „Make cutpoints”, et grupeerida vanus (väärtused), ehk moodustada lõikepunktid (Joonis 6). Autor grupeeris vanuse viieks kategooriaks. Esimesena tuleb määrata esimese vahemiku lõikepunkt ehk otspunkt ”First Cutpoint Location” all. Autor valis esimese vahemiku otspunktiks 24. Väärtuste vahemiku laiuseks, ehk lõikepunktide intervalliks („Width”) oli valitud 10 aastat. Kui nüüd klõpsata väljale ”Number of Cutpoints” siis moodustatake lõikepunktide arv ehk võrdsete pikkustega vahemik automaatselt. Vahemikuks on arvutatud 4, mis tähendab, et moodustatakse 5 võrdse pikkusega gruppi. Peale seda vajutage “Apply” nupule.
Joonis 6. Gruppeerimine
Kui selline samm on tehtud, vajutage all paremal asuvale nupule “Make Labels”, et moodustada andmesildid ja siis nupule “Ok”. Koostage loodud tunnust kasutades sagedustabel. Võimalik sagedustabeli tulemus on esitatud allpool (Joonis 7).
Joonis 7. Näide tehtud sagedustabelist ülesandes 3
Kasutatud allikad:
Osula, K. (2012). Sagedustabeli koostamine ja kujundamine. Loetud: http://www.tlu.ee/~kairio/failid/sagedustabel.pdf
Sauga, A. (2017). Statistika. Loetud: https://taltech.ee/organisatsioonid/ttukirjastus/raamatud-4/korgkooliopikud/statistika-opik/