Mood
Mood (ingl. Mode) on statistikas tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Moodi kasutatakse siis, kui kogumit soovitakse iseloomustada kõige tüüpilisema väärtusega. Mood on ainuke statistiline keskmine, mida saab kasutada ka nimitunnuste puhul (Sauga, 2015). Näiteks, moodi saab kasutada, kui soovime teada mis on kõige populaarsem transpordivahend kooli jõudmiseks.
Kui tunnusel on üks mood, siis on tunnus unimodaalne. Kui moode on kaks, siis on tunnus bimodaalne ja kui moode on mitu, siis tunnus on multimodaalne. Kui ühel tunnusel on üle kahe või kolme moodi, siis öeldakse, et selle tunnusel mood puudub (Tõnso).
Moodi tuleks kasutada ainult kategooriliste andmete jaoks, kuna see loeb põhimõtteliselt sagedusi (Jones).
Näiteks kui vastajate seas oli kolm naist ja kaks meest, siis soo tunnuse moodiks on vastusevariant „naine“.
Aritmeetiline keskmine
Aritmeetilise keskmise (ingl. Mean) arvutamiseks numbrirühmas tuleb need numbrid liita ja jagada numbrite arvuga. Igapäevases elus võib aritmeetiline keskmine olla kasulik, kui näiteks on vaja hinnata igakuiseid kulutusi või määrata inimeste arvu eelmise külastuse põhjal. Kuna aritmeetilise keskmise valemis tuleb tunnuse väärtused liita, saab seda keskmist kasutada ainult juhul, kui tunnuse väärtusteks on arvud. Järjestustunnuste puhul ei ole tegemist arvväärtustega (isegi kui kasutatakse numbrilist kodeerimist) ja järelikult ei saa neid liita ega ka leida aritmeetilist keskmist (Sauga, 2015).
Näiteks arvude 3, 4, 5, 6 aritmeetiline keskmine on 4,5.
Mediaan
Kui järjestada tunnuse väärtused kasvavas või kahanevas järjekorras, siis tulemuseks on variatsioonirida. Mediaan (ingl. Median) on variatsioonirea keskmise liikme väärtus. Kui variatsioonireas on paaritu arv liikmeid, siis mediaaniks on selle rea keskmine liige. Kui variatsioonireas on paarisarv liikmeid, siis mediaaniks on kahe keskmise liikme keskmine. Mediaani abil saab aru, millised väärtused jäävad keskpunktist kõrgemale ja millised väärtused jäävad keskpunkti alla. Näiteks, mediaani saab kasuta, kui on vaja leida vastajate seas kellest suurema ja väiksema sissetuleku teenijaid on ühepalju. Mediaani leidmisel ei ole oluline üksikute väärtuste suurus, oluline on vaid nende järjestus, seepärast saab mediaani kasutada ka järjestustunnuse korral (Sauga, 2015).
Näiteks variatsioonirea 2, 3, 3, 5, 7, 10 mediaan on (3 + 5) / 2 =4.
Kirjeldavate arvnäitajate kuvamine
Kirjeldavate arvnäitajate arvutused tehakse sagedustabelite kaudu. Sagedustabeli loomiseks valitatakse „Analyze” -> „Descriptive Statistics” -> „Frequencies”. Kui sagedustabelit ei ole vaja kuvada, siis "Frequency" aknas võetake linnuke "Display frequency tables" ära.
Vahelehel „Statistics” vaadeldakse jaotuse näitajad keskmine (ingl. Mean), mediaan (ingl. Median) ja mood (ingl. Mode) „Central Tendency” all (Joonis 1) .

Joonis 1. Jaotuse näitajad „Central Tendency” all
Näide
Failist „vilistlasuuring.sav” autor näitas tunnuse „vanus” keskväärtust, mediaani ja moodi. Autor valis tunnuse „vanus”, kuna aritmeetelist keskmist tohib kasutada ainult intervalltunnuste puhul. Autor võttis linnuke "Display frequency tables" maha, et moodustada tabel ainult valitud jaotuse näitajatega (Joonis 2).

Joonis 2. Aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood
Moodustatud tabelist pealkirjaga „Statistics“ saame teada, et antud küsimusele vastas 2081 vastajat. Küsimusele ei vastanud 26 inimest. Keskmine väärtus tunnusel vanus on 28,33. Mediaan 25 tähendab, et pooled vastajad on 25 ja nooremad, pooled 25 ja vanemad. Mood ehk kõige sagedamini esinev tunnuse väärtus on 23.
Ülesanded:
1. Failist „vilistlasuuring.sav” valige tunnus „A12”, mis vastab küsimusele „Kuivõrd olid Teie õpingute aegne töö ja õpitav eriala seotud?” ja tehke tabel, ning valige järgmised statistikud: mediaan ja mood. Mis tähendavad saadud mediaani ja moodi näitajad? Pidage meeles, et järjestustunnus „A12” on kodeeritud 1–4, kus 1 vastab väärtusele „Väga lähedalt” jne. Tehke järeldusi.
2. Failist „kirjeldav_statistika.sav” valige tunnus „tunnid”, mis vastab küsimusele „Kirjeldava statistika kursus kontakt tundidena” ja tehke tabel valides järgmised statistikud: keskmine, mediaan ja mood. Tehke järeldusi.
Kasutatud allikad:
Jones & Bartlett Learning, LLC.(puudub) Descriptive Statistics. Loetud: http://samples.jbpub.com/9781449686697/45670_ch06_101_132.pdf
Sauga, A. (2017). Statistika. Loetud: https://taltech.ee/organisatsioonid/ttukirjastus/raamatud-4/korgkooliopikud/statistika-opik/
Tõnso, T. (puudub). Andmete kogumine ja korrastamine. Loetud: http://www.tlu.ee/~tonu/tnt/toen3.pdf